Säästliku sõidu nõuanded
Aastal 2020 jõustus üle Euroopa kohustus tarnida turule kütuseid, mis vähendaks kasvuhoonegaaside hulka 6%.
- E5, E10, E85 - bensiini hulka segatakse numbrile vastav protsent etanooli
- B7, B10 - diislikütusesse segatakse tavaliselt numbrile vastav protsent esimese põlvkonna biodiislit FAME
- XTL - sünteetiline diisel
Etanool ja FAME ei kannata pikka (üle 6 kuu) seismist, sellepärast ei soovitata neid autodele, mida pidevalt ei kasutata. FAME hakkab miinuskraadidel hanguma, sellepärast ei segata seda talvediisli hulka.
Teise põlvkonna biodiisel HVO on FAME puudustest vaba - tema omadused mootorikütusena on samad, mis tavadiislil. Väiksema lisaainete sisalduse tõttu on mootori heitgaasid puhtamad. Müügil XTL märgisega.
- LPG (Liquefied Petroleum Gas) - segu propaanist ja butaanist, saadakse bensiini tootmise kõrvalproduktina ja ka maardlatest.
- CNG (Compressed Natural Gas) - põhiosas metaan, saadakse maardlatest. Toodetakse ka biojäätmetest, siis kasutatakse tähist BioCNG või CBM (Compressed Biomethane). Biometaan on ainus negatiivse süsinikujalajäljega kütus, kuna muidu satuks nende jäätmete lagunemisel metaan loodusesse, aga metaan on 30x suurema mõjuga kasvuhoonegaas CO₂-ga võrreldes.
- LNG (Liquefied Natural Gas) - vedeldatud CNG, vedeldamiseks on vaja temperatuuri -162 kraadi, lisaks eemaldatakse selle käigus ebavajalikud ained. Kasutusel peamiselt veoautodel, kuna nõuab termospaake.
Gaasi põlemisel tekib vähem heitmeid, kuna gaas põleb mootoris täielikult ära. Samas on gaasi energiasisaldus bensiiniga võrreldes väiksem, nii et tuleb arvestada kuni 20% võimsuskao ja sama palju suurema kuluga. LPG ja CNG pole omavahel vahetatavad, kuna nõuavad täiesti erinevaid paake ja ülekandetorustikku. Samuti on gaaside omadused erinevad, mis tähendab erinevat mootori häälestust. Gaasiga sõitvatel autodel on ka bensiinipaak, kuna mootori käivitamine ja soojenemine tehakse bensiiniga.
- Kerghübriid (MHEV - Mild Hybrid Electric Vehicle) pole võimeline ainult elektriga sõitma. Elektrimootor toetab põhiliselt stardil ja kiirendustel. Elekter võib hoida töös ka olulisi sõlmi (õlipump, roolivõimendi, jahutusventilaator), kui gaasi lahti lastes sisepõlemismootor välja lülitatakse ja auto vabalt veerema lastakse.
- Tavahübriid (HEV - Hybrid Electric Vehicle) on parim linnas, kus kiirendusi-aeglustusi on palju. Kui oskuslikult sõita, siis võib tavahübriidi linnakulu olla väiksem maanteekulust.
- Pistikhübriid (PHEV - Plug-in Hybrid Electric Vehicle) annab suurima efekti, kui teda on võimalik igapäevaselt kodus laadida ja suurem osa päevaseid sõite tehakse elektriga.
- Sama kehtib ka elektriautode (BEV - Battery Electric Vehicle) kohta. Avalikud kiirlaadijad on kallimad ning mida võimsam ja kiirem on laadija, seda kallimad kipuvad akusse lisatud läbisõidukilomeetrid olema. Lisaks võiks olla kursis, kui suurt laadimisvoolu on auto võimeline vastu võtma - pole mõtet ühendada autot 150kW laadijaga, kui auto aku suudab vastu võtta ainult 50kW. Autole see liiga ei tee, auto sätib laadimisvoolu omale parajaks, aga raha võetakse teilt ikka ülikiire laadimise tariifide järgi. Pidev kiirlaadimise kasutamine ei mõju hästi ka aku elueale.
- Vesinikuauto on põhimõtteliselt elektriauto, mis saab voolu auto peal olevast elektrijaamast ja selleks jaamaks on vesinikul töötavad kütuseelemendid. Seeriatootmises on vesinikuautosid üksikud. Vesinikutanklaid on piisavalt ainult neis piirkondades, kus autofirmad teevad oma katsetusi (Šveits, USA-s California osariik).
Automaat- või manuaalkäigukast?
Euroopa on jätkuvalt manuaalkastide valitseda, aga mitte enam väga kauaks. Karmistuvad keskkonnanõuded sunnivad autotootjaid järjest rohkem automaatide poole. Automaatkast ei ole hajameelne ega unusta kiirendusel käiku suuremaks vahetada. Gaasi lahti laskmisel läheb automaat alati kütust säästvasse režiimi (käiguga pidurdus või väljalülitatud mootoriga vabalt veeremine). Kõik vead, mis läbi ajaloo automaatkastidel on olnud (suurus, kallim hind, suurem kütusekulu), on praeguseks peaaegu kõrvaldatud. Hübriid- ja elektriautode puhul on kogu süsteemi juhtimine lihtsam, kui käigukastis teeb valikuid auto ise. Meil on käsil murranguaastad, kus ilma siduripedaalita autod võtavad ka Euroopas võimu.
Sõitke igal võimalusel ühtlase kiirusega, hoidke gaasipedaal paigal.
Kõige suurem on kütusetarve olukordades, kus vajame mootorilt suurt võimsust. Need on kiirendused ja seisva autoga sõidu alustamised. Seega tuleb liiklejana näha varakult ette liiklusolukordi, teha plaan ning sõita nii, et ei esineks tarbetuid seisma jäämisi, kiirendusi ega pidurdusi.
Et näha olukordi ette ja oma tegevust planeerida tuleb pidevalt hoida oma ja ees sõitva auto vahel piisavat vahekaugust. See väldib sagedasi pidurdusi, me ei sõltu eessõitjast ning saame liigelda ühtlase kiirusega.
Piisava pikivahe hindamiseks soovitan lugeda sekundeid kohani, kus lugemise alguseni asus ees sõitev auto.Me ei tohiks jõuda sellesse kohta vähem kui kahe sekundi pärast.Enamast öeldakse, et piisavat pikivahet on raske hoida, kuna teised sõidukid tulevad vahele. Normaalne liiklus eeldabki seda, et vajaduse korral võimaldame enda ees sõitjatel sõidurada vahetada.
Vältimaks tarbetuid seisma jäämisi tuleb sobitada sõidukiirust selliselt, et enne foori jõudmist süttib roheline ning ülekäigurajani jõudmist jõuab jalakäija üle tee.
Kui olete sunnitud kiirust vähendama või seisma jääma, osake aeglustades vähendada kütuse hetkekulu nullini. Selleks vabastage aeglustamisel gaasipedaal sidurit kasutamata ning vajadusel pidurdage ilma sidurile vajutamata, kuni pöördelugeja näit jõuab mootori tühikäigu pöörete lähedale.
Kui pidurdades on mootori väntvõlli pöörded lähenenud 1000-le, tuleb edasisel aeglustamisel vajutada siduripedaali alla, et mootor ei seiskuks.
Kiirendada ei tohi maksimaalselt gaasi vajutades. Kiirendamine peab toimuma küll kõrgemate pööretega, kuid mitte ületama 2/3maksimaalsetest. Nii on mootori vedu kerge ja kiirendamine toimub lühemat aega.
Madalate pöörete ja suure käiguga kiirendamine viib silindris kütuse ja õhu vahekorra liiga rikkaks ning nii jõuülekanne kui mootor saavad ülekuurmuse.
Kui soovitud kiirus on saavutatud juba teise käiguga, võib jätta kolmanda käigu vahele ning sisse lülitada kohe neljanda, jättes gaasipedaali piisavalt kõrgele, et kiirendamine ei jätkuks. Kui suure käiguga ei kiirendata, on kütuse hetkekulu tasasel teel linnasõidul 2 — 4 l/100 km.
Kütusekulu suureneb oluliselt, kui sõidetakse üle 100 km tunnis. Kütust läheb rohkem ka siis, kui autol on pakiraami rest, katusel veos, avatud aknad, sõidetakse vastutuult suure kiirusega, liiga madala rehvirõhuga, peal jäänud piduritega, esisilla valede seadenurkadega või vedades pakiruumis kaasa esemeid, mis ei peaks seal olema.
Kütusekulu sõltub teekonna planeerimisest: saab ju vältida ummikuid, valida parema teekattega tänavaid, mitte sõita ebatasasustel või vett täis veerennides.
Kõige enam (kuni 3 L /100 km) mõjutavad kütusekulu juhi valed sõiduvõtted.
Kalju Aun
>>
